Milleks sirgestada velgi ja kuidas seda teha?
Sirgestamine on kunst ja teadus
Seekordses kirjas räägime, kuidas annab endast märku kõver valuvelg, milleks on neid vaja sirgestada ning milline näeb välja kvaliteetne sirgestusprotsess.
On arusaadav, et hooajal on ajagraafik tihe, aga iga endast lugupidav ja klientidest hooliv rehvivahetusettevõte võiks leida selle aja, et kontrollida velgede sirgsus ning anda kliendile adekvaatset tagasisidet tema velgede seisukorra kohta. Tihti aga lisatakse hoopis suurel kogusel tasakaalustusraskusi ja lükatakse mure kellegi teise kaela. Seetõttu on oluline, et nii klient, kui ka teenusepakkuja oleksid teadlikud kõvera veljega kaasnevatest probleemidest ning sirgestamise võimalusest.
“On täiesti normaalne, et vahel satub märkamatult ratta alla mõni suurem löökauk või terav teekatteserv ehitustöödel. Kui suure profiiliga rehv suudab osa löögist endale võtta, siis madala profiiliga rehvi puhul saab velg siiski suure osa löögist endale ning võib selle tõttu kahjustada saada. Üldjuhul annab kõver velg endast märku läbi värina roolis või autokeres. Väiksema viskumise võib aga vedrustus ära peita ning seetõttu oleks mõistlik rehvivahetushooaegadel lasta rehvivahetusettevõttel enda valuvelgede sirgsust kontrollida ning vajadusel leppida kokku aeg nende sirgestamiseks.”
On arusaadav, et hooajal on ajagraafik tihe, aga iga endast lugupidav ja klientidest hooliv rehvivahetusettevõte võiks leida selle aja, et kontrollida velgede sirgsus ning anda kliendile adekvaatset tagasisidet tema velgede seisukorra kohta. Tihti aga lisatakse hoopis suurel kogusel tasakaalustusraskusi ja lükatakse mure kellegi teise kaela. Seetõttu on oluline, et nii klient, kui ka teenusepakkuja oleksid teadlikud kõvera veljega kaasnevatest probleemidest ning sirgestamise võimalusest.
Kõvera veljega sõites kuluvad veermikuosad tavapärasest kiiremini, mõne aja möödudes võivad anda järgi amordid või puksid, halvemal juhul ka mõni oluliselt kallim jupp. Samuti võib suurema viskumisega velg olla liikluses ohtlik, kuna tugevalt vibreeriv ratas ei ole maapinnaga pidevalt kontaktis. Peale selle, et kõver velg mõjutab negatiivselt rahakotti ning liiklusohutust, ei ole värisev rool käes eriti mugav.
Õnneks on velje sirgestamine üldjuhul vähe aeganõudev ning mitte meeletult kulukas töö.
Siin toome välja kvaliteetse sirgestustöö etapid.
1. Kvaliteetne töö algab velje pesust ja raskuste eemaldamisest. Sellest kuidas toimub värvipindasid mittekahjustav pesu rääkisime eelmises postituses.
2. Enne velje kontrollimist või sirgestamist tuleks kindlasti puhastada velje tagumine kontaktpind. Mõnikord võib velje ning piduriketta vahel olev mustus, oksiid või värv olla värina põhjuseks. Velgi värvides tuleks kindlasti kontaktpinnad katta, sest peale võimaliku värina, võib see põhjustada ka piduriketaste ülekuumenemist, kuna värv ei lase soojusel piisavalt kiirelt piduritest velgedesse üle kanduda. Ülekuumenenud pidurikettad võivad jällegi kergelt kõveraks minna.
3. Järgmiseks tuleb valida veljele sobiv tsenreerimisrõngas, et velg oleks sirgestuspingis ilusti tsentreeritud. Ilma velge tsentreerimata pole täpne sirgestus võimalik. Samuti tuleb kasutada konkreetsele veljele sobilikke polte. Vale koonusega polte kasutades, võivad velje poldiaugud sirgestamise käigus viga saada ning hiljem ei pruugi õiged poldid enam auto all kinni püsida.
4.Kui velg on korralikult sirgestuspingi külge kinnitatud, toimub mõõtekellaga viskumise mõõtmine. Viskumist mõõdetakse rehvitoetuspinnalt. Leitakse madalad ja kõrged kohad ning stabiilne vahemik millesse veljel esinevad mõlgid suruda. Viskumised mis ületavad 0,3mm on juba silmaga nähtavad ning vajavad sirgestamist.
5. Kui kõik mõlgid on leitud, toimub velje sirgestamine. Mõlgid surutakse hüdropressi kasutades õigesse vahemikku. Teatud juhtudel ka kuumutatakse velge, aga sellisel juhul peab silmas pidama, et olenevalt velje sulamist, võib seda lühiajaliselt kuumutada kuni 180. kraadini. Oleme näinud palju velgi, mille struktuur on kuumutamise tõttu jäädavalt kahjustatud, ning peale selle, et sellist velge on võimatu ideaalseks sirgestada, läheb ta ka oluliselt kergemini uuesti kõveraks. Kui velje kuumutamine on siiski vajalik, tuleb kasutada infrapunatermomeetrit, et jälgida velje temperatuuri ning tuleb olla teadlik erinevate veljesulamite piiridest.
6. Peale sirgestamist toimub uuesti visuaalne kontroll ning viimane mõõtmine. Kui velg on sirge või edasine sirgestamine pole enam võimalik, siis täidame sirgestusprotokolli. Sinna märgime velje algviskumise, lõppviskumise ning vajadusel kirjeldame töö eripärasid. Mõningatel juhtudel esineb veljel tagaservas visuaalseid muljumisjälgi ka peale sirgestamist, mõnel veljel on vajalik balanseerides tagantpoolt tsentreerimine kuna velje esimene ja tagumine keskava on üksteise suhtes nihkes, need on näited asjadest mille märgime protokolli ning millest teavitame alati klienti.
Olenemata pikast kogemustepagasist ning töö põhjalikust ülesehitusest, ei ole kõiki velgi võimalik sirgestada. Replika ehk odavamate järelturu või originaali kopeerivate velgede sirgestamine on tihtipeale võimatu. Ebakvaliteetne ja rabe materjal ei võimalda paljudel juhtudel velgi töödelda ning mõlke välja surudes velg puruneb. Kuna Eesti Vabariigis on keevitatud veljega liikluses osalemine seadusega keelatud( Määrus 42.) siis pole purunenud velje remontimine enam mõistlik kulu. Samuti on rabeda sulamiga veljed liikluses ohtlikumad kuna löökaugust läbi sõites võib velg deformeerumise asemel puruneda ning põhjustada suurema avarii. Originaalveljed on kallimad kuna need on toodetud kvaliteetsetest materjalidest ning õige tehnoloogiaga, samuti on originaalveljed disainitud nii, et löögi korral velg ei puruneks, vaid oleks võimeline löögijõu endas hajutama.